Thomas Alva Edison

Allikas: Innopia

Thomas Alva Edison sündis 11. veebruaril 1847. aastal Milanis, Ohio osariigis, viiasena lapsena seitsmest. Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt, keda ta kohtas, erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Kui Edison oli seitsme aastane, siis kolis pere Port Huronisse, Michigani osariiki. Thomas sai väga vähe formaalset haridust lapsena, käies koolis kõigest paar kuud. Kui modernne psühholoogia oleks sel ajal eksisteerinud, siis oleks talle diagnoostiud „tähelepanu defitsiidi sündroom“, ning määratud raviks priske kogus „imeravimit“ Ritalini. Noor Edison õppis lugema, kirjutama ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju omalkäel.

Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. 16-aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. Viimane viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse, mis viis ta lõpuks, 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustab oma leiutaja karjääri.

Esimese patendi taotles Edison elektrilisele hääle salvestajale, mis oli mõeldud institutsioonidele nagu Kongress hääletamiste läbiviimise kiirendamiseks. Paraku oli see leiutis kommertsiaalne läbikukkumine. Selle tulemusena lubas Thomas endale, et leiutab tulevikus ainult asju, mis on teatud sihtgruppidele kasulikud.

1869. aastal suundub Thomas Edison New Yorki. Ta jätkas oma tööd seoses telegraafi puudutavate leiutistega ning arendas välja oma esimese eduka masina – täiustatud börsitelegraafi. Selle leiutise eest maksti Edisonile 40 000 dollarit, mis aitas tal avada oma personaalse labori 1871. aastal New Jersey’s. Järgmise viie aasta jooksul töötas Edison välja masinaid, mis suurelt parandasid telegraafi kiirust ja efektiivsust. Sel perioodil ta ka abiellus ning lõi pere.

1876. aastal müüs ta oma laboratooriumi maha ning liikus väikesesse küll Menlo Parki, 40 kilomeetri kaugusele New Yorgist. Seal ta lõi endale ka uue laboratooriumi, millest hiljem sai eeskuju mitmete modernsete uurimiskeskuste loomiseks. Ka seda peetakse Edisoni suureks leiutiseks.

Tema esimeseks suureks leiutiseks Menlo Parkis oli õhuke fooliumplaadimängija. Esimene masin, mis suudab lindistada ning reprodutseerida heli. Sellest saab alguse ka Thomas Edisoni rahvusvaheline kuuslsus.

Järgmiseks võttis Edison ette oma suurima väljakutse – arendada välja praktiline hõõguv elektri valgus. Tema lõplik saavutus ei olnud ainult elektrivalguse leiutamine, vaid kogu süsteemi välja arendamine praktiliseks, turvaliseks ning ökonoomseks koduseks tarbeks. Pärast pooltteist aastat tööd oli edu saavutatud – hõõglamp karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi.

Peale elektritööstuse rajamist, suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades ning tootes neid nii koduseks kui ka ettevõtluse tarbeks. Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele.

Oma viimasel kahel eluaastal võitles ta rea tervisehäiretega, mis viisid ta lõpuks koomasse. Thomas Alva Edison suri 18. oktoobril 1931.

Thomas alva Edisoni elust ning teistest leiutistest saad lugeda pikemalt: [[1] (http://inventors.about.com/library/inventors/bledisonbiography.htm)] [[2] (http://www.thomasedison.com/biog.htm)]