Nikola Tesla

Allikas: Innopia

Nikola Tesla sündis 1856. aastal Austria-Ungari Keisririigis, Balkani poolsaare mägises piirkonnas Likas. Nikola isa oli karm, kuid armastav Õigeusu preester, kes oli ka andekas kirjanik ja poeet. Noore poisina sukeldus ta isa raamatukogusse. Nikola ema oli aga töödrügav naine paljude talentidega, kes valmistas kodusteks ning farmitöödeks masinaid. Üheks selliseks oli mehhaaniline vispel. Nikola päriski kõik oma leiutamisinstinktid emalt.

Tesla alustas oma haridusteed kodust, hiljem jätkas Carlstadt’i gümnaasiumis Horvaatias. Esimeseks ilminguks tema geniaalsusest oli võime teostada integraalarvutust oma peas, põhjustades õpetajates arvamust tema spikerdamisest. Sellel perioodil nägi noor „Niko“ Niagara joa terasgravüüri. Tema kujutelmas tekkis sinna suur vesiratas, mille pani tööle võimas kosk. Ta lausus oma onule, et ühel päeval läheb ta Ameerikasse ning püüab sel viisil koguda energiat. 30 aastat hilejm tegi ta täpipealt seda. Vaatamata oma loovusele ei hakanud Tesla mõtlema endast kui leiutajast enne noore täiskasvanu ikka jõudmist.

Edasiõpingud viisid noore Tesla uuendatud Austri Polütehnikumi, kus ta alustas mehhaanilise ja elektrilise inseriõpinguid. Ühel päeval näitas füüsikaõpetaja Tesla klassile uut Gramme’i dünamot, mida sai kasutada mootori ja generaatorina. Peale selle vaatlemist tegi Tesla ettepaneku, et võib olla võimalik kõrvaldada ebapiisavad süüteühendused. Hämmastunud professor ütles, et see on kui igiliikuri ehitamine! Mitmete järgnevate aastate jooksul painas see väljakutse Teslat kinnisideena, kes instiktiivselt teadis, et lahendus seisneb vahelduvates elektrivoogudes.

Alles 24-aastaselt, kui Tesla elas Budabestis, jõudis vastus temani: „Ühel pärastlõunal, mis jääb alatiseks minu meenutustesse, nautisin ma jalutuskäiku sõbraga linnapargis ning luule ettelugemist. Selleks eluaastaks teadsin ma terveid raamatuid sõna-sõnalt peast. Üks nendest oli Goethe „Faust“. Päike oli loojumas ning see meenutas mulle kuulsusrikast lõiku: „Kuma tõmbub tagasi, olles teinud oma vaevalise päeva; ta kiirustab taamal, avastades uusi eluväljasid; ah, ükski tuul ei suuda mind tõsta pinnaselt oma järgitava raja peale, järgne kõrgustesse tõusu!“ Kui ma need inspireerivad sõnad kuuldavale tõin, jõudis minuni välgatuseni idee ning tõde oli päevavalgele toodud. Ma joonistasin oma kepiga liiva diagrammi.“

See oli sisselaske mootori leiutamine, tehnoloogiline edendamine, mis peagi muudab maailma. Peagi palkasid Tesla elektrivõimsusega tegelevad ettevõtted Strasbourgis ja Pariisis, kuid tema mootorist ei oldud huvitatud. Ta mõistis, et tema ideed mõistetaks, peab ta kohtuma suurima elektriinseneriga maailmas – Thomas Alva Edisoniga.

28-aastasena saabus Nikola Tesla New Yorki, eesmärgiga kohtuda Thomas Edisoniga. Viimane võttis ta küll tööle, kuid peagi lahkus tesla töölt, tundes end Edisoni poolt petetuna. Peale mõningat kõrvale kaldumist oma saatusest, leidis ta Western Unioni Kompaniist A.K. Browni, kes oli nõus investeerima Tesla õhukonditsioneeriga mootorisse. Tesla kiiresti arendas välja kõik vajalikud komponendid, mida kasutatakse tänapäeval universaalselt üle maailma. 1887. aasta novmbris teotles Tesla seitset Ameerika Ühendriikide patenti. Need hõlmasid täielikku generaatorite, trafode, ülekannete, mootorite ning valgustite süsteemi.

Peagi ostis tema süsteemi George Westingouse, millest sai alguse Tesla tehnoloogia võidukäik. Niagara Joa jõujaama projekt, mis oli Tesla unistusteprojekt juba lapsepõlvest saati, sai alguse 1893. aastal, kui Westinghouse’i tasustati ehitamislepinguga.

Ehitusperiood on õudusunenägu nii inseneridele, mehhaanikutele, töötajatele kui ka mitmetele suurtele investoritele Ameerikas ja Euroopas, kuid jõuab peale viie aastast kestvust lõpusirgele. Nikola Tesla ei kahtle aga hetkekski tulemustes, mis osutusid hämmastavateks.

Peale Niagara ed pöördus Nikola Tesla tagasi oma lemmiktöö – katsetamise – juurde. Oma laboratooriumis süüvis ta kõrgesagedusega elektrienergia avastamisse. Ta teadis, et kõrgematel sagedustel on palju tehnilisi eeliseid: lambid põlevad eredamalt, energiar saab edasi anda efektiivsemalt ning suurem turvalisus.

Ta alustas uuringuid, ehitades kiirematel pööretel töötava mootori, kuid teatud kiiruse juures hakkas mootor tükideks lagunema, jättes Tesla soovitud kiirusest kaugele. Lahendus saabus seadme näol, mida tänaseni teatakse Tesla mähisena, mis suutis saavutada tohutult kõrgeid sagedusi ja pinget. Kõrgete sageduste juures arendas Tesla välja esimesed neoon ja helendavad valgustid, ning tegi esimesed röntgen pildid. Kuid need leiutised jäid varju 1890. aasta novembris tehtud leiutisele – kui ta valgustas vaakumlampi ilma traadita – kandes elektrit üle läbi õhu. Sellest sai Tesla uus elu kinnisidee.

Oma uudse mähisega avastas leidur peagi, et suudab edastada ning vastu võtta võimsaid raadiosignaale, kuid nad olid seatud samale sagedusele. 1895. aasta alguses oli Tesla valmis üle kandma signaali 80 kilomeetri kaugusele. Paraku aga leidis samal aastal aset õnnestus, mille käigus põles maha kogu laboratoorium koos Tesla töödega.

Nikola edaspidine elu on künkalik, mitmed projektid tuleb katkestada rahanappuse tõttu ning mitmed on läbikukkumised. Ta muutub üha ekstsentrilisemaks ning kohati hakatakse kahtlema tema mentaalses heaolus. Ometi on ta mees, kes on oma ajast tunduvalt ees – tema ennustused traadita maailmast, kus maailm muutub üheks suureks ajuks on kujunemas veel praegugi. Üheks näiteks on Tesla laevade kaitsmise moodus, kus laevalt saadetakse kõrgesageduslikud raadiolained, mis peegeldavad teiste laevade keredelt tagasi ning ilmuvad seejärel ekraanile. See oli üks esimesi radari kirjeldusi, kuid paraku liialt ajast ees I maailmasõja päevil.

1928. aastal, 72-aastaselt, sai ta oma viimase patendi „Õhutranspordi masina“ eest. See brilliantselt disainitud lennumasin sarnases nii helikopteri kui lennukiga. Leiutaja sõnul võib see õhku tõusta garaažist või katuselt. See uudne leiutis on tänapäeval tuntud VSTOL (vertikaalse lühikese hoovõtu ning maandumise) lennuki eelkäijaks. Kahjuks ei olnud Teslal rahalisi võimalusi prototüübi valmisehitamiseks.

Üks suurimaid vaidlusi tekitav teema ja müsteerium Nikola Tesla puhul on koheselt pärast tema surma, 1943. aastal, kadunud märkmete ja uurimuste saatus.

Nikola Tesla elust, leiutistest ning surmaga kaasnenud müsteeriumist saad lugeda täpsemalt: [[1] (http://www.pbs.org/tesla/)]